Väljakutse 2021: Arutle enne Googledamist
Avaldatud 31.12.2020, soket.ee

 

Mäletad neid aegu, kui seltskonnas tekkinud küsimuse peale "huvitav, kui palju inimesi elab Leedus rohkem, kui Eestis?" algas arutelu? Peab tõdema, et viimasel ajal on sellised arutelud asendunud Google'i päringuga, mis juba eos summutab arutelu, kui õige fakt on leitud. Miks see on arengu vaatest halb?

Ainult faktid ei anna pikaajalist tulemust

Ilmselt mäletavad kõik kooli ajast seika, kus eksamiks pähe aetud valemid ja faktid tõid küll positiivse hinde, ent mõne aja möödudes olid need teadmised peast pühitud. Peale kooli lõpetamist võis mõni isegi väita, et "aga meile ei ole õpetaja sellist asja küll õpetatud". Lihtsalt aju on need muu eluga seostamata faktid asendanud mõne värskema teadmisega Nublu laulusõnadest kellegi inspireeriva Facebooki postituseni.

Selles ei ole midagi kummalist. Õpitud faktid säilivad lühiajalises mälus. Kui neid teadmisi edaspidi ei kasutata ning seeläbi ajus seoseid teiste teadmistega ei looda, jäävad need kasutuna seisma ning aja möödudes "kustuvad". Sama juhtub ka Google abil leitud faktiga, et "Leedus on 2.8 miljonit inimest", kui selle teadmisega midagi enamat peale ei hakata.

Avastamine tuupimise asemel

Selleks, et teadmisi säilitada, tuleb nende vahel seoseid luua. Seoste loomiseks on erinevaid mooduseid. Üheks võimaluseks on teadmiste pidev kordamine nagu me oleme harjunud näiteks luuletusi pähe õppima. Teiseks võimaluseks on teadmiste esitlemine, olgu selleks siis pähe õpitu esitamine näiteks klassi ees või siis kellelegi teisele õpetamine. Just nagu Arno omal ajal Tõnissonile luuletust õpetas ja ka ise luuletuse selgeks sai.

Üheks efektiivseimaks mooduseks on aga teadmiste sidumine emotsioonidega, näiteks avastamisrõõmuga. Ilmselt on paljude inimeste teadmised geograafiast arenenud pigem täiskasvanuna, mil teadmised on tulnud läbi kogetu, mitte õpiku.

Avastamine ei pea toimuma tingimata reisides: avastada saab läbi arutluse, teiste mõttekäikude kuulamise ning tuletamise, mis sind faktini viivad. Hea küll, Leedu rahvaarvu üle seltskonnas arutledes ei pruugi jõuda võib-olla õige tulemuseni, aga mõttekäikude jagamine seltskonnas avardab asjaosaliste maailmavaadet ja õpetab analüüsima.

Väljakutse aastaks 2021: arutle enne Googledamist!

Proovi algaval aastal arutleda enne, kui sa Googledad. Võta see 3 minutit ning arutle kasvõi endamisi, mis võiks olla õige vastus ja miks sa nii arvad. Ning alles seejärel võta telefon ja vaata, kas jõudsid õige tulemuseni. Kui sa eksisid, siis püüa aru saada, miks sa eksisid või kus sa oma arutluses vea tegid: kas küsimus oli eelteadmistes või leidus arutluses loogikaviga. Võib-olla ongi kummaline, et Leedu on pindala poolest Eestist vaid 1.5x suurem, aga inimesi elab seal lausa 2x rohkem.

Arutlus ei ole vajalik mitte ainult selleks, et järjekordne ebaoluline fakt meelde jätta, vaid selleks, et oma aju treenida. Seoste loomine ja teiste teadmiste taaskasutamine aitab hoida aju aktiivsena ja seeläbi analüüsivõimet säilitada. Mida erinevamatele küsimustele me seeläbi vastuseid leida püüame, seda suurem osa ajust kasutust leiab. Selline oskus tuleb eriti kasuks praegusel libauudiste ajastul, kus analüüsivõime on kuivast faktist olulisem.

Internet annab meile palju uusi võimalusi. Ärme kasuta neid võimalusi pikaajalise mälu asendamiseks, vaid kasutame neid võimalusi aju treenimiseks.